[TrekRanger]

Otsustasin teha teema "Star Trek V"-st, sest ma tahan teada, miks inimesed peavad seda pikalt kõige nõrgemaks filmiks ning ei näe postiivseid pooli.

Minule näiteks (ilmselt ainukesena ) see film päris meeldis, sest selle teostus oli küll küllaltki nõrk, kuid samas oli seal palju sisukaid ideid ja jutuajamisi.

Eriti tooksin pulssina esile filmi esimesed 20 minutit, kuhu kuulus Kirk'i mägironimine ja minu arust Star Treki ajaloo üks parimatest vestlustest kuulsa kolmiku (Kirk, Spock ja McCoy) vahel.
Selle filmi algus on minu jaoks tõeline pärl.

Ok, olen nõus, et lõpp vajus mõneti ära ja idee kurjast 'jumalast', kes tahab hirmsasti tähelaeva ei ole just eriti loogiline , kuid siiski ei leia ma, et suureks laimamiseks oleks põhjust.

Palun teie arvamusi selle filmi kohta ja põhjuseid vihkamiseks.

Minu jaoks on see film 6.5/10
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[mallow]

1 punkt selle eest, et juleti selline ajuvaba konseptsioon kinolinale tuua

[Enterprise]

Mina vastupidiselt eelmisele vastajale leian, et kontseptsioon oli hea, aga teostus jättis tugevalt soovida.
Nõustun TrekRangeriga selles mõttes, et esimesed 20 minti olid tõesti suht toredad, aga edaspidi läks asi allamäge.
Järeldus: ärge William Shatnerit režissööri toolile laske.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[Shadow]

[rastrophuck]

oot , kas Star Trek V on star trek : the final frontier ?

[Shadow]

[Pakzmagu]

[Wendelh]

Jälle toon esile oma võhiklikkuse ja tõden, et kuulen esimest korda, et just seda filmi nõrgimaks peetakse.

Mulle meeldis - üldse kõik see kokku. Oli kuidagi teistsugune, eriti Spock.
Algus ja lõpp andsid filmile mõtte, lõpp oli kurb. Tahtmatult tegi nukraks ja pani igast mõtted pähe...
Sisu oli tõepoolest ST kohta halb, jumaluse ideel polnud iseenesest viga midagi, kuid teostus oli veidi kehv. Mind tõepoolest huvitas, mis teisel pool barjääri siis õieti on. Kuigi see, et sellele nö jumalale oli vana mehe nägu antud, ajas küll vihale - kõik ei ole ju inimesed - kuid mulle meeldis jällegi eemalt planeedi välimus (elektrisinine värv).

Maastikule reageeris kogu meeskond liiga dramaatiliselt - punakas liiv ja kivid, ok, tore, kuid nad käitusid nagu ei oleks nad teisi planeete näinudki, vahtisid ammulisui ja taga mängis võimas muusika.

Sellelt jumaluselt oleks ikka midagi muud oodanud. Kas siis tõesti Jumalat, kuid midagi muud kui psühhi vanamehe kujutist, kes tahab Enterprise'i.

Nii, mis siis veel. Kõik olid vanaks jäänud... Seda oli omamoodi kurb ja teisest küljest jällegi tore vaadata.

Keegi kuskil foorumis ütles, et ST tekitab sõltuvust. Hakkan aru saama miks .

7.5/10.
_________________
To take a chance on something that just might end up being the most profoundly impactful moment for humanity, for the history... of history.

[karmo0]

Selle filmi stoori on natukene pinnapealne. Ning teema kohati liiga filosoofiline, et paljud vaatajad ei pruugi pointile pihta saada. :'(
Operaatoritöö on suurepärane ning samuti ka kunstnikutöö. Ka heli ja muusika olid head, kuid need on vaid pisiasjad, mis suuremaid möödalaskmisi ei kompenseeri.
_________________
If he speaks again I'll shoot him!

[Artzz]

Pean ka seda filmi kümnest kõige nõrgemaks, kuna teema vailk ei olnud kõige õnnestunum - fanaatiline Vulcan Sybok püüab saada enda käsutusse tähelaeva, millega ta saaks täide viia oma saatuse, leidmaks Sha Ka Ree, mis tähendab vulcani keeles taevast. Ta loodab leida Suure Barjääri tagant Jumala, kes osutub hoopis mingisuguseks "olevuseks", kes on tegelikult sinna vangistatud. See omakorda vihjab sellele, et on olemas ka midagi suuremat ja võimsamat... Ma siiski leian, et jumala mängu toomine rikub ST olemuse ära.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[Enterprise]

Viimati kirjutasin siin foorumis selle filmi kohta juba kaks ja pool aastat tagasi ja siis ka üsna lühidalt, nii et täna vaatasin filmi jälle üle ja mõtlesin ka veidi põhjalikuma kommentaari kirjutada.
Nagu laialt teada, peetakse seda filmi kõige halvemaks Star Treki filmiks üldse. Värskete muljete najal võib öelda, et ega see film millegi erilisega küll silma ei paista, kuid et samas on mu arvamus viimasel ajal seni uusimast filmist Star Trek: Nemesis järjest alla käinud, siis omab see minu jaoks nüüd "tabelis" eelviimast kohta.

Väikese kõrvalepõikena mainiks ka seda, et muusika autoriks on selles filmis taas Jerry Goldsmith ning mulle hakkas see väga meeldima. Enne polnud ma selle filmi muusikat eriti tähele pannud, kuid nüüd pean seda üheks parimatest Star Treki filmide omadest.

Film algab Star Treki kohta suhteliselt ebatavalises kõrbekeskkonnas, mis pigem meenutab Tähesõdadest tuntud Luke Skywalkeri koduplaneeti Tatooine. Ja vaevalt, et see sarnasus juhuslik on. Iseasi muidugi, et kas üritati Star Warsi imiteerida või seda hoopis parodiseerida. Kummalisena mõjus ka seda, et seda jumalast hüljatud kohta (pun intended) nimetati galaktilise rahu planeediks - mingi iroonia?
Muuseas, vulkanlase Syboki ossa taheti algul saada mängima Sean Conneryt, kuid see plaan ei läinud läbi; kuid tema nime võib veidi muudetud kujul filmis ikkagi kuulda.

Kirki kaljuronimine oli filmi üks lõbusamaid kohti, eriti just stseen, kus Spock oma seitsmepenikoormasaabaste abil kapteni kindlast surmast päästis. See oli ka sündmus, mis pani Kirki ehk veidi liialt prohvetlikult ette kuulutama oma surma. Star Trek: Generations näitas natuke teistsugust pilti, kuid ehk mõtles ta üksi suremise all tõesti seda, et McCoy ja Spock pole sel ajal tema kõrval, sest neid pidas ta ju nö. oma perekonnaks.
Scottyl oli samal ajal suuri probleeme sellega, et uus Enterprise töökorda saada, mis aga sugugi ei õnnestunud. Ausalt öeldes mind siiski häiris seik, et Scottyst oli selles filmis tehtud mingi kloun; peaaegu kõik stseenid temaga olid mõeldud olema naljakad, aga minu arvates kukkusid välja pigem kergest napakusest kuni lihtsalt tegelaskuju alandamiseni. Eriti näiteks see pea ära löömine, mis küll jah, alguses naerma ajas, aga hiljem siiski kuidagi halva maigu jättis. Ja kas üldse on mõtet mainida, et järjekordselt lahinguks mitte valmis olev Enterprise oli järjekordselt ainuke sobiv laev ülesande täitmiseks. Kui olukord oleks tõesti nii hull olnud, siis oleks talle võinud ju ajutiselt vähemalt korraliku laeva anda ja mitte riskeerida sellega, et Enterprise poole tee peal lihtsalt koost laguneb.
Kui juba tegelaskujudest natuke rääkida, siis selles filmis mõjusid kõik juba kuidagi vanadena ja minu jaoks oli see eriti märgatav Spocki (kes tegelikult ei tohiks üldse vana välja paista; näiteks T'Pol nägi umbes samas eas tunduvalt värskem välja:D) ja Uhura puhul. Eelmine film oli muidugi samas valminud juba kolm aastat varem, nii et väike vananemine oleks täiesti mõistetav, kuid ST5 toimus ju tegelikkuses vaid loetud nädalad peale eelmise filmi lõppu. Aga noh, vaatamata hallidele juustele suutis Uhura pimedas siiski Tatooine'il terve trobikonna mehi ära võluda, nii et ehk pole asi nii hull kui mulle tundub.
Syboki sugulus Spockiga oli minu arvates filmi juures tegelikult täiesti mittevajalik element, vaid pigem selle tõsiseltvõetavust kompromiteeriv. Selline info oleks võinud juba ammu päevavalgele tulla, samuti oleks võinud Spock keelduda teda Kirki käsul tapmast sajal muul loogilisel ja mõjuval põhjusel. Pigem meenutas see lihtsalt mingit seebikat, kus välja ilmus kadunud vend ja pere must lammas. Et parafraseerida üht tuntud tsitaati siin postituses juba korra mainitud filmiseeriast: "I am your brother, Spock!"

Muidugi tuleks korrata ka seda, et filmi efektid ei kannata 1989. aasta kohta erilist kriitikat. Jah, ma tean, et Industrial Light and Magic ei leidnud nende jaoks aega ja nad pidid selle töö andma mingile väiksemale firmale, kuid see siiski ei muuda asja paremaks.

Filmi üks olulisi miinuseid on see, et ta püüab käsitleda väga keerulisi ja sügavaid teemasid väga pinnapealses ja komöödiahõngulises kontekstis. Küsimused jumala olemasolust, Suraki valitud tee õigsusest vulkanlaste jaoks jne vajaksid hoopis sügavamat käsitlust ja paradoksaalsel kujul on paljud episoodid ja filmid juba enne seda üllitist neid teemasid päris põhjalikult ja mitmekülgselt, sealhulgas paremini, käsitlenud.
Häiris ka see, et jälle oli vaid Kirk see supermees, kes ainsana suutis Syboki mõjule vastu panna ning ka Spocki ja McCoy tagasi meelitada.
Filmi lõpp, kus jõuti meie galaktika keskmes oleva planeedini (kuhu tegelikul on nii pikk maa, et sinna jõudmiseks oleks pidanud kuluma mitukümmend aastat, aga anyway...), oli teine suur altvedamine. Tehti suur film, võeti ette raske teekond ja mida me selle lõpus saime? Mingi koleda efektiga puuri pistetud tulnuka, kes polnud mingi jumal. Payoffi ei olnud, noh.

Aga ei viitsi rohkem kirjutada enam, ehk tuleb hiljem veel midagi olulist meelde.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[Artzz]

Vaatasin ka veelkord selle filmi ära ja peab Enterprise'ga nõustuma, et Jerry Goldsmith'i muusika oli suurepärane (eks siin mängib oma osa ka see, et ma ostsin just endale uued kõllid, mille heli on ka suurepärane ) ja sobis hästi erinevatesse olukordadesse. Kõike lahedam koht oli ehk seal, kus kõik vaatasid, kuidas Kirk, Spock, McCoy ja Sybok galaktika keskmes oleval planeedil kõndisid ning kaamera liikus paneeli poole, kus oli näha Klingonite Bird-of-Prey'd ning muusikas kõlasid vahele ka Klingonite teema (pasunate heli).

Samas mu mulje sellest filmist läheb ainult paremaks - muidugi ei meeldi mulle see jumala värk, aga üldiselt on täitsa vaadatav. Hea oli vaadata kohta, kus Enterprise'i meeskond tegi ära Klingonitele, kes neid ründasid Nimbus III juures - suurepärane taktika. Eriefektide pärast ma eriti ei nurise ja see on tore, et nad tegid isegi täismõõdus süstiku valmis - lisas ainult elutruudust.

Annaksin tubli 5/10 sellele.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[Enterprise]

Tuleb öelda, et vastupidiselt TMP-le on The Final Frontier minu jaoks film, mis korduvatel vaatamistel paremaks muutub. Heaks Star Treki filmiks ma seda endiselt nimetamast keeldun, sest varemmainitud kriitika kehtib muutusteta, kuid mida aeg edasi, seda vähem paistavad segavad elemendid välja. Võib-olla oskan ma need nüüd lihtsalt ajust välja lülitada. Üldiselt on siiski tegu toreda seiklusfilmiga, mis keskendub suurest põhikolmiku (Kirk, Spock, McCoy) omavahelisele läbisaamisele ehk siis "Kirk õpib mõistma sõpruse tähendust."

Aa, ja siis muidugi see:
"Please, Captain, not in front of the klingons."
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.